Monday, February 16, 2015

KUIDAS KIRJELDADA KAOST

Eile õhtul rääkisin oma armsa ülemeresõbrannaga. Tunnen temast pisut puudust, nii kipubki jututeemadesse natuke kurtmist ja virinat. Ta käib nüüd siinkandis nii harva, et kokkusaamised on seda armsamad ja minutid hinnatumad. Üleeelmisel korral, kui meil olid tehtud kokkusaamise puhuks suured plaanid - mis sisaldanuks uhke uue roosa sametmantli proovi, pudelit punaveini ja sekondhänd materjalidest peokleiti koos valmimisega kroonprintsessiga kohtumiseks ja talle viuli mängimiseks - algas minu kaose aeg :D Lihtsalt kõik asjaolud langesid kokku :D
Alustame sellest, et meie pere buldogilembus on teadatuntud. Ootasime oktoobri lõpupäevil oma karjale täiendust - täies lastis provva Lotta oli omadega rahulolev, kosus kenasti ja läbi külgede oli näha kutsikate kontuure. Teadsime, et neid tuleb rohkem, kui lootnud olime. Seni olime arvestanud, et meie elu saab koos saabujatega olema LILL. Illustratsioon allpool eelmisest, Põssa pesakonnast, millega saime ka vatti, aga sai nii tööd teha kui ka öösiti magada.

Selline näeb välja normaalselt käideldav kogus bulldoogikutsikaid -


 Sellel tähtsal õhtul, kui mu armas sõbrants oli maabunud Viljandis, pidime hakkama kohe tegelema kroonprintsessikohtumisekleidi proovi ja punaveiniga. Selle asemel aga -  olime ka ootel - meie armas rõõmurull oli sel nädalal lasteaiast koju toonud kõhuviiruse. Mis looomulikult avaldus järsku ja kõikide oma parimate tunnusjoontega. Punavein ja kleidiproov lükkusid edasi teadmatusse. OK, lükkasime proovi paar päeva edasi, ei saa ju kalleid külalisi kohe ka kannatama panna, ja kus selle kollase kahju ots - seda toredat tõbe ka otse kuningakotta saata. Ja nagu eelnevast oleks meie trimmis hoidmiseks vähe - järgmisel õhtul olime põdemise asemel kl.21 teel kliinikusse, tagapingil provva Lotta natuke ehmunud näoga ja kutsikate kojutoomise tarvikud kaasas. No ja tulimegi peale südaööd koju, tarvikud värskest saagist pungil - provva Lotta otsustas meid rõõmustada lausa 10 vahva terve titega - see pole enam 4, ega ka 6 - see on 10. KÜMME!!! Buldogi jaoks erakordne, meie jaoks - järgnevaks töömahukam, kui iial oleks osanud arvata. Nädalaid vahetustega ja nonstop väikeste buldooogitittede hooldust, jumal tänatud et meid on nii palju, kes me saime kordamööda seda kõike teha. Üksi oleks see olnud missioon ``impossible``.

 Selline näeb välja pesakond, kellega aga pidime rinda pistma :D -


 

Eelnevalt olin vastu võtnud hulga töömahukaid näputööprojekte, ajaks kus ma olen kutsikatega kodus, sest mida muud ma seal siis ikka teen, kui silitan kutsusid ja tegelen käsitööga. Oh seda püha naiivsust.

Juba teisel päeval peale kutsikate kojutoomist sai selgeks, et niipea ma töötuppa ei naase - ok, kroonprintsessikatsumisekleidi tegin nibinnabin valmis, sest südametunnistus hüüdis, et armas sõbranna ei tohi palja taguotsaga siiski kõrgestisündinud isikute lähedusse minna - aga ülejäänu jaoks... hakkab jõudu ja aega olema alles nüüd, kus sellest meeldejäävast päevast on möödas nüüd juba peaaegu 4 kuud. Ja meie juures ringi kalpsamas veel viimane sellest kümneliikmelisest pätikarjast.


Need mu armsad kunded, kes on talv läbi oodanud mu kutset proovi või valmis produktile järele - eks nad tunnevad ennast ära siinkohal - neile tuleb selle kaose kokkuvõtteks teha üks suur rõõm ja talvelõpu puhuks peavad nüüd need vigurid ikkagi valmis saama. Sest tuleb ka järgmine talv. Ja sellise pika ootamise ja kannatlikkuse kiituseks saavad need mittenurisevad ja kannatlikud inimesetükid minu poolt korralikult tänatud. Olgu see mulle koolirahaks!!!
Järgmiste kutsikate plaanimise aegu ei tohi mingit näputööd peale kutsikate pesa ja taguotste kasimise plaani võtta. Sest inimene teeb omad plaanid, aga loodus kohemaid korrigeerib neid ja looduse vastu üks rumal ja väeti inimesetükk ei saa :)

Aga sekondhändmaterjalistkõrgestisündinudkroonprintsessitänamisekleit on oma armsa kandjaga siin - ikka tunneme temast siinkohal puudust (ma ei räägi kleidist :) ) ja saadame palju tervitusi :D

2 comments:

  1. Oo, see on ju see imeline proua, kes nooremana nii kenasti rootsikeelseid kirikurahvalaule laulis! Jyri Kuuskemaa mängis neid laule oma ajaloosaates Kuku raadios. Ma ei unusta seda kunagi.
    Ja muusiku esinemiskleit on ka kena. Lava pääle väga akadeemiliselt ja täiesti ilma volangideta minna on pisut nukker.
    Kutsikajutt oli hullult naljakas, kujutan Su tööd 10 titega ette :)

    ReplyDelete
  2. :D Kutsikajuttudega üritan ennast tagasi hoida. Sellel teemal saaks Encyclopedia Britannica mahtu suurteose.

    ReplyDelete